Intervallkordamine: korda sõna vahetult enne, kui selle unustad
Kui loed sama sõna ühel õhtul kümme korda, tundub, et oskad seda. Nädal hiljem on see kadunud. Kolm kordamist eri päevadel töötab palju paremini.
19. sajandi lõpus mõõtis saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus omaenda mälu, õppides pähe mõttetute silpide loendeid. Ta kirjeldas nähtust, mida on sestpeale nimetatud unustamiskõveraks: kohe pärast õppimist unustame kiiresti, seejärel aeglasemalt. Iga kordamine tõstab kõvera uuesti kõrgemale ja muudab selle laugemaks.
Põhimõtteline skeem, mõõtkavata.
Sellest tuleneb intervallkordamise idee: korda sõna siis, kui oled seda just unustamas, üha pikemate vahedega (järgmisel päeval, mõne päeva pärast, siis nädalate pärast). 1970. aastatel tegi saksa ajakirjanik Sebastian Leitner sellest lihtsa meetodi kaartide ja vahedega kasti abil: osatud sõna liigub ühe lahtri võrra edasi ja tuleb hiljem tagasi, valesti läinud sõna läheb tagasi algusesse.
- Hermann Ebbinghaus, Über das Gedächtnis, Leipzig, 1885.
- Sebastian Leitner, So lernt man lernen, Herder, 1972.